Ingeri maja

Ingeri Maja (endine villa Gabler) 

Kordinaadid: 58°21'44.8"N 25°35'48.4"E

Fotode autor: Gerli Jaagula

Viljandi muuseumi allikas

Ajaloost

Villa tüüpi elumajade püstitamine sai Viljandis jõukamate linnakodanike seas alguse 19. ja 20. sajandi vahetusel. Need hooned olid orgaaniliselt ümbritseva loodusega seotud ning sisaldasid kõiki tolleaegseid mugavusi. Eesti oludes olid luksusvillad mõnevõrra tagasihoidlikumad kui enamikus Euroopa riikides, samas andsid nad veel aastakümneid eeskuju individuaalelamute arhitektuurile. Uut elamutüüpi iseloomustasid eelkõige intiimsus, mahtude ja proportsioonide inimlikkus ning plaani otstarbekus. Villade omanikeks olid peamiselt kohalikud saksa soost töösturid ja suurkaupmehed.

Wealthy citizens of Viljandi started to build villa-like houses in the late 19th and the early 20th century. Those building were surrounded by nature and contained all the conveniences of that time. In Estonia, luxury villas were a bit more modest than in most of the countries of Europe, but at the same time they gave good exaples for the architecture of the private buildings. The character of the new housing type was more intimate, also the proportions were structurized much better. The villas were usually owned by local German industrialsts and wealthy merchants. 

1909. aastal rajati vanalinna lääneservale Jaani kiriku juurde vallikraavi kaldale Villa Gabler. Ka selle eramu autorit pole teada, kuid stiilianalüüsi tulemusena on oletatud, et tegemist võis olla Riia päritolu arhitektiga. M. Siilivask viitab hoone ühisjoontele R. v. Engelhardti loominguga, kuid tõsisemat alust hoone temale omistamiseks pole. E. Laarmann on Villa Gableri võimaliku autorina maininud Karl Burmanit, kuid L. Gens Burmani monograafias seda hoonet ei maini.

In the year of 1909, villa Gabler stablished on the west-side of old city, next to church Jaani, on the valley shore. The author of the building is unknown, however the style analysis shows it could be Riga origin. M. Siilivask offered architect R. v. Engelhardt and E. Laarmann offered architect Karl Burmanit

Allikas: Viljandi muuseum, autor Liis Allik 2006

Viljandi rippsild

Viljandi rippsild on ehitatud aastal 1879. Ometi polnud see algselt seal, kus praegu. Kuni aastani 1930 asus sild Tarvastu vallikraavil Mõisahärra Karl von Mensenkampff otsustas aga silla kinkida Viljandi linnale. 1931 aastal paigaldati 50 meetrine sild üle lossimägedes asuva oru (Wikipeedia, silla kõrval asuv silt).

Sild on renoveeritud aastal 1995.                              Postkaart aastast ~1940.                                  Osa II LO õpilastest.

The bridge was reconstructed in 1995.                     Postcard from 1940's.                                      Part of II LO students.

The Suspension Bridge was made in 1879. When it was first made, it was not there where it is now. Until 1930 the bridge as located in Tarvastu. Karl von Meisenkampff gave the bridge to town of Viljandi as a present. In 1931 they finally assembled the 50 meter long bridge over the moat in Viljandi (Wikipeedia, information from banner next to the bridge).

Viljandi lauluväljak

Koordinaadid - 58^o 22^'N ja 25^o 36^'E 

1930 ehitati lauluväljak, 1964 renoveeriti ja tekkisid betoonastmed. Ainult mehed osalesid laulmises.
5. juulil oli lauluväljakul Rahvarinde-teemaline massimiiting, mida nimetatakse "Sakalamaa taasärkamise päevaks".

2013 rajati tänapäevane ja veidi moodsam lauluväljak. Ta on ristküliku-kujuline ja väga akustiline oma kuju poolest. Lauluväljaku ees paikneb tantsuplats kus peale tantsimise peetakse ka üritusi. Pealtvaatealasse pääseb rohkem kui 1000 inimest.
Lauluväljaku juurde kuulub ka abihoone mis sisaldab riietus- ja pesemisruume ning ka tualette. Hoone on ise 225m2 suurune.


1930 was Viljandi lauluväljak built, 1964 it got reconstructed and concrete steps were made. Only men participated in singing.
On the 5th of july there was held a Folksfront-themed mass meeting, it is called ''Sakalamaa re-awakening day''.
2013 was built a more modern festival ground. It is rectangular-shaped, and very acoustic due to it's shape. In the front of the festival grounds there is a dance floor, where there are also held events other than only dancing. On-View-area can be accessed by more than 1,000 people.
Festival grounds also includes an outbuilding which includes dressing and washing and toilet. The building itself is 225m2 in size.



                                                              Foto: Kristen-Silver Edula

Kasutatud allikad:
http://www.viljandi.ee/et/1940-1999
informatsioon vanematelt

Viljandi raekoda

Viljandi Raekoda

Raekoja hoone Viljandis on üks neljast vanemast säilinud kivimajast linnas. Esialgsest on säilinud vaid esimese korruse müürid. Kellatorn ehitati majale 1838 a.
· Algne tornikell oli puust ratastega, raekoja vahi kohustus oli kell hommikul õigeks panna
·1931.a. peale ümberehitusi avatud raekoda oli esimene moodne raekoda Eestis
·Raekoja platsi tekitasid nõukogude sõdurid 1944.a. Viljandi “vabastamise” järgsete pidustuste käigus.
Täna asub hoones Viljandi linnavalitsus.
Huvitav teada:
Arhitektid Johannes Fuks ja Erich Otting.

https://www.puhkaeestis.ee/et/viljandi-raekoda

Aadress: Linnu 2, Viljandi
Koordinaadid: N58°21'46, 6416''
                       E25°35'6, 66''

Viljandi Town Hall

The building of the town hall is one of the four oldest preserved stone buildings in town. Initially only the walls of the ground floor were preserved. The house received a clock tower in 1838.
Interesting to know:
· The first tower clock had wooden gears, the sentinel of the town hall was responsible for setting the clock right every morning.
·The town hall was opened after its reconstruction in 1931 and was the first modern town hall in Estonia.
·The town hall square was established by Soviet troops in 1944 in the course of the festivities after the "liberation" of Viljandi. Today the city government of Viljandi resides in the building.
Architects Johannes Fuks ja Erich Otting.

Foto Getriin Orgusaar

Raekoda vanasti

 

Autor teadmata.

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:66011#gallery

Lossivaremed - Kaevumägi

Kivilinnus endise eestlaste kantsi kohale hakkas kerkima 1224. aastal. Kindluse ehitus kestis üle kahesaja aasta. Oma täieliku kuju ja suuruse sai linnus 16. sajandi alguseks, olles silmapaistvamaid Eesti ja Läti aladel. Rootsi, Poola ja Venemaa vaheliste sõdade tõttu on võimsast ordulinnusest tänaseks vaid mõni kivisein püsti jäänud.
Linnuse varemed ja selle ümber olev park sai viljandlastele puhkealaks juba eelmise sajandi alguses. Aja jooksul on lossivaremeid nii uuritud kui ka korrastatud ning vabaõhuetenduste tarbeks lava seatud.
Et linnast kiiremini Lossimägedesse pääseda, paigutati 1931. aastal Kaevumäelt, üle 13 meetri sügavuse kraavi, rippsild.

The stone castle began to rise in 1224. The construction lasted for over 200 years. The fort got it's full size at the beginning of the 16th century, being the most outstanding in estonia and latvia. Because of the wars between Sweden, Poland and Russia,today there's only couple of wall stones standing. Already in the beginning of the last century Ruins of the Viljandi Order Castle and the park around it became a place to spend the holiday. In time the ruins have been researched and restored. The stage has been built for the open-air events.
To get there faster from the city in 1931, a suspension bridge was built over the 13 meter deep ditch.

Allikas

Foto autor: Marite Juurik

Koordinaadid: 58° 21' 33" N, 25° 35' 43" E

Jaani kirik

                                      Jaani kirik

Jaani kirik on Viljandis paiknev kivikirik ja tegutseb EELK Viljandi Jaani kogudus.

Kiriku geograafilised koordinaadid on 58° 21′ 43″ N, 25° 31′ 47″ E
 
Liivi sõja (1558–1583) ajal purustati turuväljaku ääres paiknenud ning Pühale Johannesele ja Klaarale pühitsetud Viljandi linnakirik.
17. sajandi esimestel kümnendeil ehitatud kirik pühitseti ristija Johannesele. Taas kannatas kirik Põhjasõjas. 18. sajandi teisel poolel sai kirik kõrge, vahegaleriiga barokse tornikiivri, mis põles 1811. aastal. 1815 valmis tänaseni säilinud tornikiiver.
Kirik suleti 1950. aastail ning muudeti kaubalaoks. 1986 alustati hoone rekonstrueerimist kontsertsaaliks ja 1989. aastal hakati mõtlema juba kiriku taastamise peale. Peaaegu valminud kirikus peeti 1991. aasta jõulude ajal jälle jumalateenistus ning 27. detsembri 1992 jõuti taas kiriku sissepühitsemiseni.

 During the Livonian war, the church hallowed for Saint Johannes and Klaara was destroyed. The church built in the early years of the 17th century was hallowed for Saint Johannes. The church suffered again during the Great Northern War. In the second half of the 18th century recieved a tall, baroque style spire. which burned down in 1811. The spire that still stands today was finished in 1815. The church was closed in the 1950s and was turned into a warehouse. The reconstruction of the building was started in 1986, turning it into a concert hall and in 1989 they started to consider about restoring the church. The church was almost finished in 1991 during Christmas, when there was a service taken through and on the 27th of December in 1992 the church was consecrated.

Pilt: J.Brotze 

Foto: Peter August Skjoldby

Kultuuriakadeemia

KULTUURIAKADEEMIA

N58°2'1,0092    E25°35'51,1908    Tallinna 18

• Peahoone pärineb 18. sajandist. Maja on ehitatud 1888. aastal historitsistlikus laadis kahekorruselisena kivist elumajana, mis algselt kuulus Viljandi kreisiülema abile parun von Wolffile. Aastal 1917 asus hoones Viljandi sõjarevolutsioonikomitee. Hiljem asus hoones Sakala Partisanide Pataljoni staap ja nõukogude ajal kasutati seda sõjakomissariaadina. Pärast taasiseseisuvmist asus hoones Riigikaitse Viljandimaa osakond. Ajaloomälestisena on ta kaitse all 1964. aastast. 2005. aasta detsembris avati muusikamaja. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pakub omakultuurilisele maailmavaatele tuginevat kultuuri- ja haridusalast koolitust kahel kõrgharidusastmel: rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuseõpe, magistriõpe.
• University of Tartu Viljandi Culture Academy (Estonian: Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia) is an Estonian institution of higher education, situated in the provincial town of Viljandi, central Estonia. The UT Viljandi Culture Academy merged with the University of Tartu in 2005. The UT VCA has been teaching professional higher education and performing applied research within information science, culture education and creative arts since 1952. The academy has about 1000 students, half of whom are open university students. The teaching and instruction are based on the continuity and sustainability of Estonian native culture enriched by new impulses which widen the notion of traditional culture. Director of the UT VCA is Phd Anzori Barkalaja .

Foto: Stella Marii Tipp

Allikad:
http://www.kultuur.ut.ee/et/akadeemia/ajalugu
http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_%C3%9Clikooli_Viljandi_Kultuuriakadeemia
http://en.wikipedia.org/wiki/University_of_Tartu_Viljandi_Culture_Academy