Ingeri maja

Ingeri Maja (endine villa Gabler) 

Kordinaadid: 58°21'44.8"N 25°35'48.4"E

Fotode autor: Gerli Jaagula

Viljandi muuseumi allikas

Ajaloost

Villa tüüpi elumajade püstitamine sai Viljandis jõukamate linnakodanike seas alguse 19. ja 20. sajandi vahetusel. Need hooned olid orgaaniliselt ümbritseva loodusega seotud ning sisaldasid kõiki tolleaegseid mugavusi. Eesti oludes olid luksusvillad mõnevõrra tagasihoidlikumad kui enamikus Euroopa riikides, samas andsid nad veel aastakümneid eeskuju individuaalelamute arhitektuurile. Uut elamutüüpi iseloomustasid eelkõige intiimsus, mahtude ja proportsioonide inimlikkus ning plaani otstarbekus. Villade omanikeks olid peamiselt kohalikud saksa soost töösturid ja suurkaupmehed.

Wealthy citizens of Viljandi started to build villa-like houses in the late 19th and the early 20th century. Those building were surrounded by nature and contained all the conveniences of that time. In Estonia, luxury villas were a bit more modest than in most of the countries of Europe, but at the same time they gave good exaples for the architecture of the private buildings. The character of the new housing type was more intimate, also the proportions were structurized much better. The villas were usually owned by local German industrialsts and wealthy merchants. 

1909. aastal rajati vanalinna lääneservale Jaani kiriku juurde vallikraavi kaldale Villa Gabler. Ka selle eramu autorit pole teada, kuid stiilianalüüsi tulemusena on oletatud, et tegemist võis olla Riia päritolu arhitektiga. M. Siilivask viitab hoone ühisjoontele R. v. Engelhardti loominguga, kuid tõsisemat alust hoone temale omistamiseks pole. E. Laarmann on Villa Gableri võimaliku autorina maininud Karl Burmanit, kuid L. Gens Burmani monograafias seda hoonet ei maini.

In the year of 1909, villa Gabler stablished on the west-side of old city, next to church Jaani, on the valley shore. The author of the building is unknown, however the style analysis shows it could be Riga origin. M. Siilivask offered architect R. v. Engelhardt and E. Laarmann offered architect Karl Burmanit

Allikas: Viljandi muuseum, autor Liis Allik 2006

Viljandi rippsild

Viljandi rippsild on ehitatud aastal 1879. Ometi polnud see algselt seal, kus praegu. Kuni aastani 1930 asus sild Tarvastu vallikraavil Mõisahärra Karl von Mensenkampff otsustas aga silla kinkida Viljandi linnale. 1931 aastal paigaldati 50 meetrine sild üle lossimägedes asuva oru (Wikipeedia, silla kõrval asuv silt).

Sild on renoveeritud aastal 1995.                              Postkaart aastast ~1940.                                  Osa II LO õpilastest.

The bridge was reconstructed in 1995.                     Postcard from 1940's.                                      Part of II LO students.

The Suspension Bridge was made in 1879. When it was first made, it was not there where it is now. Until 1930 the bridge as located in Tarvastu. Karl von Meisenkampff gave the bridge to town of Viljandi as a present. In 1931 they finally assembled the 50 meter long bridge over the moat in Viljandi (Wikipeedia, information from banner next to the bridge).

Viljandi lauluväljak

Koordinaadid - 58^o 22^'N ja 25^o 36^'E 

1930 ehitati lauluväljak, 1964 renoveeriti ja tekkisid betoonastmed. Ainult mehed osalesid laulmises.
5. juulil oli lauluväljakul Rahvarinde-teemaline massimiiting, mida nimetatakse "Sakalamaa taasärkamise päevaks".

2013 rajati tänapäevane ja veidi moodsam lauluväljak. Ta on ristküliku-kujuline ja väga akustiline oma kuju poolest. Lauluväljaku ees paikneb tantsuplats kus peale tantsimise peetakse ka üritusi. Pealtvaatealasse pääseb rohkem kui 1000 inimest.
Lauluväljaku juurde kuulub ka abihoone mis sisaldab riietus- ja pesemisruume ning ka tualette. Hoone on ise 225m2 suurune.


1930 was Viljandi lauluväljak built, 1964 it got reconstructed and concrete steps were made. Only men participated in singing.
On the 5th of july there was held a Folksfront-themed mass meeting, it is called ''Sakalamaa re-awakening day''.
2013 was built a more modern festival ground. It is rectangular-shaped, and very acoustic due to it's shape. In the front of the festival grounds there is a dance floor, where there are also held events other than only dancing. On-View-area can be accessed by more than 1,000 people.
Festival grounds also includes an outbuilding which includes dressing and washing and toilet. The building itself is 225m2 in size.



                                                              Foto: Kristen-Silver Edula

Kasutatud allikad:
http://www.viljandi.ee/et/1940-1999
informatsioon vanematelt