Ingeri maja

Ingeri Maja (endine villa Gabler) 

Kordinaadid: 58°21'44.8"N 25°35'48.4"E

Fotode autor: Gerli Jaagula

Viljandi muuseumi allikas

Ajaloost

Villa tüüpi elumajade püstitamine sai Viljandis jõukamate linnakodanike seas alguse 19. ja 20. sajandi vahetusel. Need hooned olid orgaaniliselt ümbritseva loodusega seotud ning sisaldasid kõiki tolleaegseid mugavusi. Eesti oludes olid luksusvillad mõnevõrra tagasihoidlikumad kui enamikus Euroopa riikides, samas andsid nad veel aastakümneid eeskuju individuaalelamute arhitektuurile. Uut elamutüüpi iseloomustasid eelkõige intiimsus, mahtude ja proportsioonide inimlikkus ning plaani otstarbekus. Villade omanikeks olid peamiselt kohalikud saksa soost töösturid ja suurkaupmehed.

Wealthy citizens of Viljandi started to build villa-like houses in the late 19th and the early 20th century. Those building were surrounded by nature and contained all the conveniences of that time. In Estonia, luxury villas were a bit more modest than in most of the countries of Europe, but at the same time they gave good exaples for the architecture of the private buildings. The character of the new housing type was more intimate, also the proportions were structurized much better. The villas were usually owned by local German industrialsts and wealthy merchants. 

1909. aastal rajati vanalinna lääneservale Jaani kiriku juurde vallikraavi kaldale Villa Gabler. Ka selle eramu autorit pole teada, kuid stiilianalüüsi tulemusena on oletatud, et tegemist võis olla Riia päritolu arhitektiga. M. Siilivask viitab hoone ühisjoontele R. v. Engelhardti loominguga, kuid tõsisemat alust hoone temale omistamiseks pole. E. Laarmann on Villa Gableri võimaliku autorina maininud Karl Burmanit, kuid L. Gens Burmani monograafias seda hoonet ei maini.

In the year of 1909, villa Gabler stablished on the west-side of old city, next to church Jaani, on the valley shore. The author of the building is unknown, however the style analysis shows it could be Riga origin. M. Siilivask offered architect R. v. Engelhardt and E. Laarmann offered architect Karl Burmanit

Allikas: Viljandi muuseum, autor Liis Allik 2006

Viljandi rippsild

Viljandi rippsild on ehitatud aastal 1879. Ometi polnud see algselt seal, kus praegu. Kuni aastani 1930 asus sild Tarvastu vallikraavil Mõisahärra Karl von Mensenkampff otsustas aga silla kinkida Viljandi linnale. 1931 aastal paigaldati 50 meetrine sild üle lossimägedes asuva oru (Wikipeedia, silla kõrval asuv silt).

Sild on renoveeritud aastal 1995.                              Postkaart aastast ~1940.                                  Osa II LO õpilastest.

The bridge was reconstructed in 1995.                     Postcard from 1940's.                                      Part of II LO students.

The Suspension Bridge was made in 1879. When it was first made, it was not there where it is now. Until 1930 the bridge as located in Tarvastu. Karl von Meisenkampff gave the bridge to town of Viljandi as a present. In 1931 they finally assembled the 50 meter long bridge over the moat in Viljandi (Wikipeedia, information from banner next to the bridge).

Viljandi lauluväljak

Koordinaadid - 58^o 22^'N ja 25^o 36^'E 

1930 ehitati lauluväljak, 1964 renoveeriti ja tekkisid betoonastmed. Ainult mehed osalesid laulmises.
5. juulil oli lauluväljakul Rahvarinde-teemaline massimiiting, mida nimetatakse "Sakalamaa taasärkamise päevaks".

2013 rajati tänapäevane ja veidi moodsam lauluväljak. Ta on ristküliku-kujuline ja väga akustiline oma kuju poolest. Lauluväljaku ees paikneb tantsuplats kus peale tantsimise peetakse ka üritusi. Pealtvaatealasse pääseb rohkem kui 1000 inimest.
Lauluväljaku juurde kuulub ka abihoone mis sisaldab riietus- ja pesemisruume ning ka tualette. Hoone on ise 225m2 suurune.


1930 was Viljandi lauluväljak built, 1964 it got reconstructed and concrete steps were made. Only men participated in singing.
On the 5th of july there was held a Folksfront-themed mass meeting, it is called ''Sakalamaa re-awakening day''.
2013 was built a more modern festival ground. It is rectangular-shaped, and very acoustic due to it's shape. In the front of the festival grounds there is a dance floor, where there are also held events other than only dancing. On-View-area can be accessed by more than 1,000 people.
Festival grounds also includes an outbuilding which includes dressing and washing and toilet. The building itself is 225m2 in size.



                                                              Foto: Kristen-Silver Edula

Kasutatud allikad:
http://www.viljandi.ee/et/1940-1999
informatsioon vanematelt

Viljandi raekoda

Viljandi Raekoda

Raekoja hoone Viljandis on üks neljast vanemast säilinud kivimajast linnas. Esialgsest on säilinud vaid esimese korruse müürid. Kellatorn ehitati majale 1838 a.
· Algne tornikell oli puust ratastega, raekoja vahi kohustus oli kell hommikul õigeks panna
·1931.a. peale ümberehitusi avatud raekoda oli esimene moodne raekoda Eestis
·Raekoja platsi tekitasid nõukogude sõdurid 1944.a. Viljandi “vabastamise” järgsete pidustuste käigus.
Täna asub hoones Viljandi linnavalitsus.
Huvitav teada:
Arhitektid Johannes Fuks ja Erich Otting.

https://www.puhkaeestis.ee/et/viljandi-raekoda

Aadress: Linnu 2, Viljandi
Koordinaadid: N58°21'46, 6416''
                       E25°35'6, 66''

Viljandi Town Hall

The building of the town hall is one of the four oldest preserved stone buildings in town. Initially only the walls of the ground floor were preserved. The house received a clock tower in 1838.
Interesting to know:
· The first tower clock had wooden gears, the sentinel of the town hall was responsible for setting the clock right every morning.
·The town hall was opened after its reconstruction in 1931 and was the first modern town hall in Estonia.
·The town hall square was established by Soviet troops in 1944 in the course of the festivities after the "liberation" of Viljandi. Today the city government of Viljandi resides in the building.
Architects Johannes Fuks ja Erich Otting.

Foto Getriin Orgusaar

Raekoda vanasti

 

Autor teadmata.

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:66011#gallery

Lossivaremed - Kaevumägi

Kivilinnus endise eestlaste kantsi kohale hakkas kerkima 1224. aastal. Kindluse ehitus kestis üle kahesaja aasta. Oma täieliku kuju ja suuruse sai linnus 16. sajandi alguseks, olles silmapaistvamaid Eesti ja Läti aladel. Rootsi, Poola ja Venemaa vaheliste sõdade tõttu on võimsast ordulinnusest tänaseks vaid mõni kivisein püsti jäänud.
Linnuse varemed ja selle ümber olev park sai viljandlastele puhkealaks juba eelmise sajandi alguses. Aja jooksul on lossivaremeid nii uuritud kui ka korrastatud ning vabaõhuetenduste tarbeks lava seatud.
Et linnast kiiremini Lossimägedesse pääseda, paigutati 1931. aastal Kaevumäelt, üle 13 meetri sügavuse kraavi, rippsild.

The stone castle began to rise in 1224. The construction lasted for over 200 years. The fort got it's full size at the beginning of the 16th century, being the most outstanding in estonia and latvia. Because of the wars between Sweden, Poland and Russia,today there's only couple of wall stones standing. Already in the beginning of the last century Ruins of the Viljandi Order Castle and the park around it became a place to spend the holiday. In time the ruins have been researched and restored. The stage has been built for the open-air events.
To get there faster from the city in 1931, a suspension bridge was built over the 13 meter deep ditch.

Allikas

Foto autor: Marite Juurik

Koordinaadid: 58° 21' 33" N, 25° 35' 43" E

Jaani kirik

                                      Jaani kirik

Jaani kirik on Viljandis paiknev kivikirik ja tegutseb EELK Viljandi Jaani kogudus.

Kiriku geograafilised koordinaadid on 58° 21′ 43″ N, 25° 31′ 47″ E
 
Liivi sõja (1558–1583) ajal purustati turuväljaku ääres paiknenud ning Pühale Johannesele ja Klaarale pühitsetud Viljandi linnakirik.
17. sajandi esimestel kümnendeil ehitatud kirik pühitseti ristija Johannesele. Taas kannatas kirik Põhjasõjas. 18. sajandi teisel poolel sai kirik kõrge, vahegaleriiga barokse tornikiivri, mis põles 1811. aastal. 1815 valmis tänaseni säilinud tornikiiver.
Kirik suleti 1950. aastail ning muudeti kaubalaoks. 1986 alustati hoone rekonstrueerimist kontsertsaaliks ja 1989. aastal hakati mõtlema juba kiriku taastamise peale. Peaaegu valminud kirikus peeti 1991. aasta jõulude ajal jälle jumalateenistus ning 27. detsembri 1992 jõuti taas kiriku sissepühitsemiseni.

 During the Livonian war, the church hallowed for Saint Johannes and Klaara was destroyed. The church built in the early years of the 17th century was hallowed for Saint Johannes. The church suffered again during the Great Northern War. In the second half of the 18th century recieved a tall, baroque style spire. which burned down in 1811. The spire that still stands today was finished in 1815. The church was closed in the 1950s and was turned into a warehouse. The reconstruction of the building was started in 1986, turning it into a concert hall and in 1989 they started to consider about restoring the church. The church was almost finished in 1991 during Christmas, when there was a service taken through and on the 27th of December in 1992 the church was consecrated.

Pilt: J.Brotze 

Foto: Peter August Skjoldby

Kultuuriakadeemia

KULTUURIAKADEEMIA

N58°2'1,0092    E25°35'51,1908    Tallinna 18

• Peahoone pärineb 18. sajandist. Maja on ehitatud 1888. aastal historitsistlikus laadis kahekorruselisena kivist elumajana, mis algselt kuulus Viljandi kreisiülema abile parun von Wolffile. Aastal 1917 asus hoones Viljandi sõjarevolutsioonikomitee. Hiljem asus hoones Sakala Partisanide Pataljoni staap ja nõukogude ajal kasutati seda sõjakomissariaadina. Pärast taasiseseisuvmist asus hoones Riigikaitse Viljandimaa osakond. Ajaloomälestisena on ta kaitse all 1964. aastast. 2005. aasta detsembris avati muusikamaja. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pakub omakultuurilisele maailmavaatele tuginevat kultuuri- ja haridusalast koolitust kahel kõrgharidusastmel: rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuseõpe, magistriõpe.
• University of Tartu Viljandi Culture Academy (Estonian: Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia) is an Estonian institution of higher education, situated in the provincial town of Viljandi, central Estonia. The UT Viljandi Culture Academy merged with the University of Tartu in 2005. The UT VCA has been teaching professional higher education and performing applied research within information science, culture education and creative arts since 1952. The academy has about 1000 students, half of whom are open university students. The teaching and instruction are based on the continuity and sustainability of Estonian native culture enriched by new impulses which widen the notion of traditional culture. Director of the UT VCA is Phd Anzori Barkalaja .

Foto: Stella Marii Tipp

Allikad:
http://www.kultuur.ut.ee/et/akadeemia/ajalugu
http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_%C3%9Clikooli_Viljandi_Kultuuriakadeemia
http://en.wikipedia.org/wiki/University_of_Tartu_Viljandi_Culture_Academy

Martin Kleini monument

Martin Kleini pronkskuju valmis aastal 2002 ning selle autor on Mati Karmin.

Viljandimaalt pärit maadleja Martin Klein on esimene eesti soost sportlane, kes on võitnud olümpiamedali. 1912. a. Stockholmi olümpiamängudel võitis ta kõigi aegade pikima maadlusmatši, mis kestis 11 h ja 40 min. Pärast nii pikka võistlust ei jätkunud Kleinil finaalmatšiks enam jõudu ja loobudes kuldmedaliheitlusest pälvis mees kreeka-rooma maadluses hõbemedali. Rekordilise ajaga maadlusmatš on kantud ka Guinessi rekordite raamatusse.

Monumendi autor Mati Karmin on Eesti skulptor, kes on õppinud Hugo Treffneri gümnaasiumis ning Eesti Riiklikus kunstiinstituudis, kus ta hiljem töötas ka õppejõuna. Ta on olnud Eesti Kunstnike Liidu president. Mati karminil on enam kui 20 monumenti, mis kaunistavad Eesti linnu. Olulisemad on neist Charles Leroux' mälestusmärk Tallinnas, parvlaev Estonia hukule pühendatud monumendid Hiiumaal ja Pärnus ning purskkaevuskulptuur "Suudlevad tudengid."


Martin Klein was an Estonian wrestler who competed for the Russian Empire and took part in the 1912 Summer Olympics. Klein won the silver medal in the middleweight class and this was the first Olympic medal won by Estonia
 In the semifinal against Finnish wrestler Alfred Asikainen, the two grappled for 11 hours and 40 minutes until finally Klein managed to pin Asikainen. Klein was so exhausted from the bout - the longest wrestling match ever recorded - that he was unable to wrestle for the gold the next day, leaving Swedish wrestler Claes Johansson with the gold medal.

Mati Karmin  is one of Estonia's most renowned contemporary sculptors. Karmin received professional training in the Estonian Academy of art. His most known works are fountain "Kissing Students," monument to Charles Leroux and  MS Estonia memorial in Pärnu and in Hiiumaa.

Kuju geograafilised koordinaadid (coordinates) 58°21'49''N 25°35'38''E

Kasutatud allikad
http://www.puhkaeestis.ee/et/kiosk/martin-kleini-monument
http://et.wikipedia.org/wiki/Martin_Klein
http://karmin.ee/?lang=ET
http://et.wikipedia.org/wiki/Mati_Karmin




Pildi autor Eleriin Lõssov

Kondase keskus

Hoone, kus Kondase keskus asub on rajatud aastal 1895. Algselt loodi maja pastoraadi hooneks ehk siis seal elas ja töötas kiriukuõpetaja. Selline kasutus oli tal kuni aastani 1948, mil seal hakkas tööle Viljandi keskraamatukogu. Raamatukogu oli seal aastani 2002 ning 2003. aastal sai sellest Kondase keskus. Keskus ise on pühendatud Paul Kondasele (1900-1985), kes oli Eesti üks tuntumaid naiviste. Püsinäitusel on võimalik näha tema maaliloomingut, lisaks sellele on üleval ka rändnäitusi ning hoones korraldatakse ka üritusi. Maja ise on ilus ning tõmbab ligi turiste.
Koordinaadid: N 58 kraadi 21' 43" E 25 kraadi 35' 50"

The building where Kondase center is located was built in 1895. At first the building was used by pastorage, it means that reverend lived and worked in there. The building had this kind of use until 1948, then Viljandi libary started working in there. Libary was opened until 2002 and in 2003 it was opened as Kondase center. The center is dedicated to Paul Kondas (1900-1985) who was one of the most famous Estonian naivists'. In the permanent exhibition you can see his paintings, also there are other exhibitions and all kinds of events take place in there. All in all the building is beautiful and attracts tourist.

Foto autor Kondase keskuse fotokogu

Foto autor Kondase keskuse fotokogu

Viited:

http://www.kondas.ee/?page_id=61
http://et.wikipedia.org/wiki/Kondase_Keskus

Grand Hotell Viljandi

Viljandi elegantseim hoone valmis aastal 1938 ja sai endale nimeks Esimene Viljandi Esinduslokaal ehk EVE.

Eugen Sacharias arhitekt.

Ajalooline taust – ehitati kohe ärihooneks-hotelliks, praegu hotell.

Pärast põhjalikku uuenduskuuri avas hotell 2002. aasta mais uksed ja pakub nüüd taas EVEle ainuomast luksuslikku ööbimisvõimalust. Neljatärni kvaliteedinõuetele vastavas Grand Hotel Viljandis on 49 unikaalset art deco stiilis kujundatud numbrituba, 50 kohaline a la carte restoran koos konverentsikeskusega, spordi- ja saunakompleks. Koordinaadid- N 58°21′53.91″, E 25°36′1.22″

Viljandi's most elegant building was constructed on 1938 and it was named Esimene Viljandi Esinduslokaal (the First Best Place of Viljandi), shortly EVE.

After major renovations the hotel was reopened in May 2002 and continues to provide you with the luxurious accommodation services only EVE can offer.

The four-star Grand Hotel Viljandi has 49 unique rooms designed in the art deco style, an à la carte restaurant for 50 people and a conference centre, sports facilities and a sauna complex.

Every detail of the Grand Hotel Viljandi is tastefully designed and there is plenty of classical grandeur and one can find effective contrasts and colours everywhere. It creates a unique atmosphere in the hotel.

EVE makes your stay in Viljandi a pleasant and memorable one.

                                         Foto autor: Marta Mikkor

http://www.ghv.ee/est/hotell/index.htm

J. Laidoneri ratsamonument

J.Laidoneri ratsamonument

Monumendi autoriks on Terje Ojaver, kes on vabakutseline kunstnik. Johan Laidoner oli Eesti ajaloo tegelane maailmasõdade vahel. Johan Laidoner sündis Viljandimaal 1884. aastal. Ta teenis Venemaa keisririgis ja Eesti Vabariigis. Johann Laidoner osales Esimeses maailmasõjas ja Eesti Vabadussõjas. Ta kõige suurem auaste oli kindral.
Ratsamonumendi geograafilised koordinaadid on 58° 21' 41" N, 25°35'42" E

Foto: Mikael Hytönen

Equestrian monument of Johan Laidoner

Author of monument is Terje Ojaver who is an artist. Johan Laidoner was a seminal figure of Estonian history between the world wars. Johan Laidoner was born in 1884. He was a soldier in Imperial Russia and Estonia. He participated in World War I and Estonian War of Independence. His highest rank was general.
The equestrian statue's geographical coordinates are: 58° 21' 41" N, 25°35'42" E

Kasutatud allikad:
http://et.wikipedia.org/wiki/Johan_Laidoner
http://en.wikipedia.org/wiki/Johan_Laidoner

Viljandi vana veetorn

Veetorn on 30m kõrgune punastest tellistest ehitis, millel on väikeste akendega kaheksakandiline ülaosa. Viljandi oli üks esimesi linnu Eestis, mis sai veevärgi ja kanalisatsiooni. veetorni ehitamist ning linnale veetorustiku rajamist alustati 1911.a maikuus. torn töötas kuni 1960. aastani.
Veetorn on Viljandi linnasilueti lahutamatu osa. Suveti on see külastajatele avatud. Tornist avaneb Viljandi linnale suurepärane vaade. Seal eksponeeritud fotod tutvustavad külastajatele Viljandi lähi ajalugu.

The Water Tower is a 30-meter-high red brick structure, which has an octagonal upper portion with small Windows. Viljandi was one of the first towns in Estonia that installed a waterworks and sewer system. The construction of the Water Tower and installation od the sewer system in the town was started in May 1911. The tower operated until 1960.
The Water Tower is an integraal part of the Viljandi skyline. it is open to visitors in the summer. A wonderful view of Viljandi can be had from the tower. Photographs are on display in the tower introducing the recent history of Viljandi to visitors.

Geograafilised koordinaadid Viljandi vana veetorn: N58.3626475
                                                                             E25.6010197



Allikas: Vana Veetorni infotahvel
Foto autor: Pirjo Lehtla

Viljandi Pauluse kirik

Viljandi Pauluse kirik

Viljandi Pauluse kirik on kirik Viljandis aadressil Kiriku tänav 3.Kirikut kasutab EELK Viljandi Pauluse kogudus.Kirik on valminud 1866. aastal. St. Paul's church address is Kiriku tänav 3.

Viljandi Paul's church is used by EELK Viljandi Paul's congregration.The church was built in 1866.

Foto Feliks Kõiv

Info: http://et.wikipedia.org/wiki/Viljandi_Pauluse_kirik
koordinaadid: 58° 21′ 51″ N, 25° 35′ 30″ E

Viljandi mõisahoone

Viljandi mõisa aadress on Tasuja Puiestee 4. Mõisa praeguseni säilinud peahoone valmis ürgoru veerul 1880. aastal Riia arhitekti Robert Pflugi projekti järgi. Tänapäeval ei toimu selles hoones enam midagi. Põhjasõja järgselt kinkis Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna Viljandi mõisa oma täditütrele Maria Tðoglokovale. 1860. aastal siirdus mõis von Ungern-Sternbergide perekonna valdusse, mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Oswald von Ungern-Sternberg.

Viljandi mansions address is Tasuja Puiestee 4.  The mansion is made by Rigas architect Robert Pflug. Today it's empty. Russian empress Jelizaveta Petrovna gave the mansion to her cousin Maria Tðoglokova. In 1860. went the mansion to von Ungern- Sternbergs family, mansions last owner before 1919. alienateing was Oswald von Ungern-Sternberg.  

2006 aastal:

foto: talv 2006 pildi autor teadmata

nüüd:

Pildi autor: Mariann Lips

B:58° 21'    L:25°35'

Kasutatud kirjandus: http://www.mois.ee/vilj/viljandi.shtml

Viljandi Jaani kirik

Koordinaadid on   58° 21′ 43″ N, 25° 31′ 47″ E

Ristija Johannesele pühendatud kirik püstitati 17. sajandil endise frantsisklaste kloostrikiriku varemetele. Kirik on erinevate sõdade käigus mitmeid kordi purustatud ja üles ehitatud.

Veel pärast II maailmasõda tegutsenud kirik suleti 1950 ja muudeti kaubalaoks. Kirik pühitseti taas 1992.a ja leiab laialdast kasutust ka kontserdipaigana. Huvitav teada: ·Pühakojas on Aivar Oja kavandatud altarilaud ja Renee Aua vitraaźid ·Seinavaibad on kudunud kohalik tekstiilikunstniku prof. Anu Raud, kelle töö “Emapuu” asub ÜRO peahoones New Yorgis.


The church devoted to John the Baptist was erected in the 17thC upon the ruins of a Franciscan abbey. The church was destroyed several times in various wars and then invariably rebuilt. Still functioning after the Second World War, it was closed in 1950 and turned into a warehouse.

It was consecrated again in 1992 and is now often used as a concert venue. Interesting to know: *This place of worship contains the communion table by Aivar Oja and stained-glass windows by Renee Aua. *Wall carpets have been made by the local textile artist Prof. Anu Raud, whose work "Mother Tree” is displayed in the UN's main building in New York.

allikas:www.puhkaeestis.ee

Autor: Veljo Rannik

Autor: Kevin Vokk

Sakala keskus

Meie esimene punkt oli Sakala keskus.
Sakala Keskus on 2012. aasta sügisel avatud kaasaegne kultuurikeskus Viljandi kesklinnas. Enne seda oli hoone nimi Viljandi Kultuurimaja. Asutuse direktor on Jaanus Kukk. Sakala keskuse hoone ehitamisaastad on 1941-1960. Sakala Keskuse koosseisu kuuluvad veel Viljandi lauluväljak, II Kirsimäe ja Kaevumäe lavad, Viljandi Vana Veetorn, Viljandi Linnaraamatukogu ruumid, Kondase Keskus ja noortetehas Hariduse tn. 12a endise lennukitehase ruumides.


 Our first checkpoint was Sakala keskus.
 It is a modern cultural centre, which was opened autumn in 2012, in the centre of Viljandi and it's built 1941-1960. Before that, the construction was called Viljandi Kultuurimaja. Director of the institution is Jaanus Kukk. The centre includes Viljandi festival ground, II Kirsimägi, Kaevumäe stages, Viljandi Old Water Tower, Viljandi public library rooms, The centre of Kondas and young people leisure centre (Hariduse 12) which was before airplane factory.

Sakala keskus, pildi autor: Anneli Tõnisson

Viljandi Kultuurimaja 1960ndad, Foto: A. Kiisla

Hoone koordinaadid: 58°21'56''N 25°35'47''E
Viited:  http://www.rahvakultuur.ee/?view_building=323   23.05.2014

Johan Laidoneri ratsamonument

Skulptuuri autoriks on Terje Ojaver, kes lõpetas Eesti kunstiakadeemia 1985.aastal ning sellest ajast on töötanud vabakutselise kunstnikuna.
Johan Laidoneri ratsamonument avati Mõisamäel 22.juunil 2004.aastal. Eesti Vabadussõja vägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri auks püstitatud ratsamonument on esimene ja seni ainuke omataoline Eestis.
Laidoner sündis Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus 12. veebruaril 1884.aastal. 1940.aasta juulis küüditati Laidoner Venemaale.  Lõpetas 1912.aastal Peterburi sõjaväeakadeemia. Oli 1918-20, 1924-25, 1934-40 Eesti vägede ülemjuhataja ;.Teenete eest Eesti riigi loomisel ja ülesehitamisel valis Viljandi linnavolikogu kindralleitnant Laidoneri 12.veebruaril 1934.aastal Viljandi linna esimeseks aukodanikuks. 12. märts 1934 tegi koos Konstantin Pätsiga sõjaväe abil fašistliku riigipöörde. Kindral Laidoner suri 13.märtsil 1953.aastal Venemaal vanglas. Tema matmispaik on siiani teadmata. Kindrali sünnikohas Viiratsi vallas endise Raba elumaja asmel rajati 23.mail 1937.aastal monument ja park. Kommunistid purustasid tähise 1940.aastal. Viljandimaa Muinsuskaitse Ühendus taastas nii allee kui ka monumendi 1990.aastal. 

Skulptuuri geograafilised koordinaadid on 58° 21' 41" N, 25°35'42" E

Author of this statue is Terje Ojaver, who graduated Estonian Academy of Arts in 1985, since then she has worked as freelance artist.
The monument to General Johan Laidoner in Viljandi was olened on 22 June in 2004.

Laidoner was born on 12 February 1884 at Raba, in Viiratsi Parish, Viljandi County. In 1912 he graduated Nikolai Military Academy in St. Peterburg.  He was a commander of the Estonian divisjon 1918-20, 1924-25, 1934-40. In 1934 the town council of Viljandi named Laidoner the first honorary citizen of Viljandi and the former marketplace was renamed Kindral Laidoner Square. In 1940 he was deported with his wife to the Soviet Union. General Johan Laidoner died on 13 March 1953 in the Vladimir prison in Russia. The location of his grave in unknown. 

The sculpture's geographical coordinates are: 58° 21' 41" N, 25°35'42" E

Allikad: 

http://entsyklopeedia.ee/meedia/laidoner_johan1/nene4_page_0367

http://et.wikipedia.org/wiki/Terje_Ojaver

Teabetahvel monumendi juures

Pildi autor Brita Siimon

H. Pärnakivi monument

H. Pärnakivi monument

Viljandis sporditeed alustanud rahvusvahelise klassi pikamaajooksja. Ümber Viljandi järve jooksu võitja 11 aastat järjest (1952-1962).

World class long distance runner, whose career started in Viljandi. He won 11 straight victories (1952-1962) in races round Lake Viljandi.

Skulptor: Riho Kuld
Arhitekt: Ülo Stöör
Ausammas: 1990

Allikas: Silt monumendi juures
Asukoht:
https://goo.gl/maps/T9IxZ
Ranna puiestee 1, Viljandi, 71003, Eesti Vabariik
N  58.12.52.5744
E 25.30.33.7716

Foto autor Anni Rada

C. R. Jakobsoni monument

C.R.Jakobsoni monument. Monumendi skulptor on Mati Karmin ja arhitekt Tiit Trummal. Skulptuur avati 1998.aastal, mil tähistati ajalehe Sakala 120.aastapäeva. Mati Karmin on loonud mitmeid tuntud skulptuure, nende seas näiteks Tartus asuv "Suudlevad tudengid". 2012.aastal pälvis ta Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Monument püstitati Jakobsonile, kuna just tema eestvedamisel hakati välja andma Sakalat.
Carl Robert Jakobson on eestlaste seas tuntud kui ärkamisaja ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Tema nõuandel asutati Viljandis 1871.aastal Eesti Põllumeeste Selts. (allikas: skulptuuri juures olev kuju tutvustav tahvel)

The monument of C.R. Jakobson. The sculptor of the monument is Mati Karmin and the architect is Tiit Trummal. The Sculpture was opened in 1998 when the newspaper Sakala celebrated it's 120th anniversary.
Mati Karmin has created many well known sculptures among them is the "Kissing Students" which is located in Tartu, Estonia. In 2012 was he awarded with Valgetähe IV class badge.
The monument was built for Jakobson because he started to publish the Sakala newspaper. He is known among Estonians as the public figure of national awakening, writer,columnist and an educator. Upon his advice, The Estonian Farmer's Society was founded in Viljandi in 1871.

Skulptuuri koordinaadid: 58°21`52´´ N 36´00 E

Pildi autor Epp-Sandra Satsmann

Kesklinna Kool

Viljandi Kesklinna Kooli hoone asub Viljandis, Uueveski tee 1. Kool valmis 1844 aastal erakoolina. Kool oli alguses saksakeelne poistekool, kus oli ainult paar eestlast. Aastatel 1995-2012 oli kooli nimi Viljandi Maagümnaasium ja hetkel Viljandi Kesklinna Kool põhikoolina.

The building of Viljandi Kesklinna Kool locates in Uueveski road 1. The school was finished in year 1844 as a private school. It was originally German boys school, there were only few estonians. In the years 1995-2012 was the name of the school Viljandi Maagümnaasium and currently it is Viljandi Kesklinna kool.



Foto: Kristjan Habakukk

 Geograafilised koordinaadid:       58°21'59.1"N  25°36'31.6"E



Teater Ugala

Teater Ugala sündis 5. jaanuaril 1920, mil Koidu seltsimajas esitati Jacobi Jandi “Pansion Schöller ehk Kui onu hullumajas käis” (näitejuht Märt Mõrd). Professionaalse teatri staatuse sai teater 1926. aastal.

1981. aastal sai teater uue, avara ja modernse maja. Arhitektideks olid Irina Raud, Inga Orav, Kalju Luts ning sisearhitektiks Mait Summatavet.

Ühena Eesti suurematest teatrimajades mahutab suur saal ligi 500 vaatajat, väikeses saalis on 160 kohta.


Teatri koordinaadid on 58º21'45'' N 25º35'15'' E.

Theatre „Ugala“ was founded on January 5th, 1920, when Jacobi Jand’s „Pansion Schöller ehk kui onu hullumajas käis“ was performed in Koidu’s parlour house. It got the status of a professional theatre in 1926.

In 1981, the theatre got a new, bigger, more modern house. The architects of the new building were Irina Raud, Inga Orav, Kalju Luts and the interior decorator was Mait Summatavet.

As the one of the biggest theatres, it fits 500 viewers in its big hall and 160 in its small hall.

The coordinates of the theatre are 58º21'45'' N 25º35'15'' E.

Autor: Katariina Kuum

http://register.muinas.ee/file/architecture/1345.pdf

http://et.wikipedia.org/wiki/Ugala

http://ugala.ee/index.php/sa-ugala-teater/ajalugu

Pauluse kirik

Pauluse kirik asub Viljandis aadressil Kiriku 5, geograafiliste koordinaatitega 58,4°N, 25,6°E.

Kirik ehitati aastal 1866. Pauluse kiriku ehitamiseks andis ;aakogudusele krundi Viljandi mõisnik parun Ungern-Stenberg. Hoonele pandi nurgakivi 29. juunil 1863 aastal. Hoone algne nimi Viljandi Maakirik, nime Viljandi Pauluse kirik sai see endale alles 20. sajandi lõpus.
Kiriku algse plaani kavandas Franz Block.
Tänapäeval on Viljandi Pauluse kirik kasutusel missade ja palvuste jaoks ning samuti pulmadeks.


St. Paul’s church is located in Viljandi, at Kiriku 5, it's geographic coordinates are 58,4°N; 25,6°E.
The church was built in 1866. The building ground was given to Maakogudus by Viljandi's estate owner and paron Ungern-Stenberg. The building got it's foundation stone in 29th July in 1863. It was originally called Viljandi Maakirik, it got it's name St.Paul's Church in the end of 20th century. The church was designed by Franz Block.
Nowadays St. Pauls Church in Viljandi is used for Masses and rogations, and also for weddings.

(pilt on pärit Veljo Ranniku fotokogust)

Viited:
Viljandi Pauluse kirik
http://www.puhkaeestis.ee/et/viljandi-pauluse-kirik (23.05.2014)
St. Paul's Lutheran church in Viljandi
http://www.puhkuseestis.ee/tourist-attractions?sightseeing_id=391 (23.05.2014)

Viljandi mõisahoone

N: 58°21’ E:25°35’

Viljandi mõisa aadress: Tasuja pst. 4, Viljandi, 71020.

Viljandi mõis rajati arvatavasti juba 13. sajandil. Rootsi kuningas Gustav II Adolf kiniks 17. sajandil Viljandi linna koos ümbritsevate maadega riigi marsall Jakob de la Gardie'le.

1878-1880 püstitas Oswald von Ungern-Stenberg uue suure härrastemaja. Neorenessanslike stiilielementidega kivist mõisahoone projekteeris arhitekt Friedrich Modi.

Pärast Eesti Vabariigi maareformi paigutati härrastemajja politsei peakorter. Alates aastas 2002 kuulub mõis AS Acropolis’ele.

Praegu on hoone renoveerimisel ja sinna tuleb hotell-pansionaat seenioridele.



The manor of Viljandi’s address: Tasuja pst. 4, Viljandi, 71020.
The mansion was built in the 13th century. The Swedish king Gustav II Adolf gave the town with its surrounding land as a present to the state marshal Jacob de la Gardie.
From 1878–1880 Oswald von Ungern-Sternberg established a new big manor house in the trend of Neo-Renaissance. The architect of the building was Friedrich Modi.
Since 2002 the manor is in the property of AS Acropolis. Right now the building is under construction and it will be a hotel-boarding house for seniors.

Mõisahoone nüüd
Foto: Lisanne Prinzmann

Kasutatud materjal:  

http://www.manor.ee/?id=962&manor_id=40 

http://www.manor.ee/?id=922&manor_id=40

http://register.muinas.ee/?menuID=photolibrary&action=view&id=3036

Purskkaevu skulptuur "Poiss kalaga"

Purskkaevu skulptuur "Poiss kalaga" asub Viljandis, Kindral Laidoneri platsil. Seda platsi kasutati 19.sajandil turuplatsina, praegu köidab seal jalutajate meeli see sama purskkaev. Skulptuuri autor on August Vomm ning see paigaldati sinna 1932 aastal. Skulptor A. Vomm on õppinud maalikunsti ning Tema nimel on palju preemiaid ning aunimetusi. 
See on ühtlasi ka Viljandi üks tuntumaid dekoratiivskulptuure.

The fountain sculpture "Boy with a Fish" is located in Viljandi at General Laidoner's site . This site was used in the 19th century as a market place, Today it attracts the tourists with it's fountain. The author of this sculpture is August Vomm, it was installed in August 1932. It is also one of the most well-known decorative sculptures on Viljandi.

Allikad:
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/viljandi1
http://et.wikipedia.org/wiki/August_Vomm
http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2005/manniste.pdf

Geograafilised koordinaadid:
Laius 58⁰21′46,32″ N

Pikkus 25⁰35′58,4″ E 

Foto autor: Tuuli Pärnmäe

Lastepargi skulptuurid

Koordinaadid N58.368281, E25.603573

Lastepargis asub 3 skulptuuri: "Hülged" (1952), "Noor tehnik" (1961), "Laps vasikaga" (1962)
Kõikide nende skulptuuride autor on A.Tõnisson(Sepp)

Autorist:
Õpetaja Aino Tõnisson(Sepp) on töötanud Hiie koolis 1968. aastast. Ta oli Viljandimaa pioneeri ringi juhataja. Ta oli ka skulptor.

http://opleht.ee/arhiiv/?archive_mode=heading&headingid=1672&print=1

In the children's park, there are 3 sculptures: "Seals"(1952), " Young technician"(1961), " Child with a calf"(1962)
Author of these 3 sculptures is A.Tõnisson(Sepp)

About the author:
Teacher Aino Tõnisson(Sepp) has worked in Hiie school since 1968. He was pioneering group leader in Viljandimaa. He was also a sculptor.

Foto: Liina Kangus

Foto: Liina Kangus

Foto: Liina Kangus

Viljandi spordihoone

Viljandi spordihoone koosneb kahest osast - uus ja vana hoone. Vanem hoone on ehitatud 1959. aastal ning uuem juurdeehitus sai valmis 21. septembril 1999. aastal. Spordihoones saab harrastada paljusid spordialasid, näiteks võrkpall, korvpall, jalgpall, käsipall, lauatennis jne. Spordihoone on ühenduses tennisehalliga - sinna pääseb uue hoone kaudu. Spordihoones asub ka kohvik, kus pakutakse ka sooja toitu.

Viljandi sportshall consists of two parts - new and old building. Older part is built in 1959 and newer part was finished in September 21, 1999. In the sportscenter you can play different sports, such as volleyball, basketball, football, handball, tabletennis, etc. Sportscenter is connected to tennishall. In the sportscenter there is a cafe, where you can have hot meal.

Allikas:http://et.wikipedia.org/wiki/Viljandi_Spordihoone

 Foto: Anna-Grete Arak

Foto: Anna-Grete Arak 

Koordinaadid: 58°21'49"N 25°35'39"E

C.R. Jakobsoni monument

Geograafilised koordinaadid: 58°21'53''N 25°36'0''E
Monumendi autor:            

• Kujur: Mati Karmin
• Arhitekt: Tiit Trummal

Valmimise aeg: 1993
Paigaldamise aeg: 1998. aastal Jakobsoni 157. sünniaastapäevaks
Skulptuuri autorist: Mati Karmin sündis  26. veebruaril 1959 Tartus. Peale H. Treffneri Gümnaasiumi lõpetamist astus 1981. aastal Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti. Ta on olnud Eesti Kunstnike Liidu president (1992–1995), kuulub Tartu Toome Rotary Klubisse ning on EELK Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskopliku Toomkoguduse nõukogu liige.
Taustalugu:

Lühike ülevaade C.R.Jakobsonist: Jakobson sündis 26. juulil 1841 Tartus. Oli Eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog.
1865 omandas ta saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. Samal aastal hakkas ta saatma kaastööd Eesti Postimehele, hiljem ka liberaalsetele vene- ja saksakeelsetele ajalehtedele.
Oli Eesti kirjanduseseltsi president aastal 1881.
Tegi ka esimese eestikeelse põllumajanduskirjanduse kooliõpikuid.
Jakobson haigestus 1882. aasta kevadtalvel kopsupõletikku. Arvati tapmist arsti poolt, kuna Jakobson oli suur ja tugev mees.
Ta maeti perekonnakalmistule Kurgjal.
1957. aastal püstitati Jakobsoni mälestussammas Torma kooli juurde, 1993. aastal avati monument ka Viljandis.

A short review of the life of C.R.Jakobson: Jakobson was born on the 26th of July, 1841, in Tartu. He was an estonian public figure, publicist, writer and pedagogue. During 1856-1859 he studied in Valga in the Cimze seminar. In 1865 he acquired the german language and the upper secondary school teacher vocation in the field of literature. Since the year 1878 he was the editor of Sakala. Jakobson was the president of the Estonian Literature Association in 1881. He also wrote the first estonian schoolbooks of agriculture. He contracted pneumonia in the late winter of 1882. He was buried in a family cemetery in Kurgja.

Foto: Kertu Rang

Kasutatud materjalid: 

https://www.puhkaeestis.ee/et/carl-robert-jakobsoni-monument
http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_Jakobson
http://et.wikipedia.org/wiki/Mati_Karmin

Hubert Pärnakivi monument

Hubert Pärnakivi kuju

Jooksva Hubert Pärnakivi kuju valmis skulptor Riho Kullal 1990. aastal, asukoha valis arhitekt Ülo Stöör. Algul puudus skulptuuril nimi, see oli lihtsalt "Jooksja"sest Pärnakivi oli selle vastu, et tema eluajal oleks kusagil tema nime kandev kuju.

Riho Kulla tuntumad monumendid on "Jooksja" ja "Eesti ema"

 Hubert Pärnakivi, 1932 - 1993. Lõpetas 1952 Viljandi 2. kk-i ja 1957 EPA veterinaariateaduskonna. Hakkas regulaarselt sportima algkooliaastail Elmar Ardma õpilasena, jätkas treeninguid Tartus  Valter Kalami ja alustas 1954 Elmot Heido juhendamisel jooksutreeninguid.Võitis 1952–62 11 korda järjest ümber Viljandi järve jooksu, talle püstitati Viljandisse juba eluajal (1990) ausammas (autor Riho Kuld). Püstitas 11 Eesti rekordit. Kalevi auliige (1991).

Hubert Pärnakivi sculpture was finished in 1990. by Riho Kulla. Ülo Stöör choosed sculpture location. In the beginning sculpture was no named, it was just "Jooksja", because Pärnakivi don´t wanted to have his own named sculpture in his lifetime.

Riho Kulla famous monuments are: "Jooksja" ja "Eesti ema"

Koordinaadid: 58° 36´ N, 25° 60´ E

Foto: Karl-Erik Kumm

http://pluss.sakala.ajaleht.ee/1007028/hubert-parnakivi-jooksis-alati-lõpuni
http://www.postimees.ee/teema/riho_kuld
http://www.esbl.ee/biograafia/Hubert_P%E4rnakivi