Skulptuuri autoriks on Terje Ojaver, kes lõpetas Eesti kunstiakadeemia 1985.aastal ning sellest ajast on töötanud vabakutselise kunstnikuna.
Johan Laidoneri ratsamonument avati Mõisamäel 22.juunil 2004.aastal. Eesti Vabadussõja vägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri auks püstitatud ratsamonument on esimene ja seni ainuke omataoline Eestis.
Laidoner sündis Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus 12. veebruaril 1884.aastal. 1940.aasta juulis küüditati Laidoner Venemaale. Lõpetas 1912.aastal Peterburi sõjaväeakadeemia. Oli 1918-20, 1924-25, 1934-40 Eesti vägede ülemjuhataja ;.Teenete eest Eesti riigi loomisel ja ülesehitamisel valis Viljandi linnavolikogu kindralleitnant Laidoneri 12.veebruaril 1934.aastal Viljandi linna esimeseks aukodanikuks. 12. märts 1934 tegi koos Konstantin Pätsiga sõjaväe abil fašistliku riigipöörde. Kindral Laidoner suri 13.märtsil 1953.aastal Venemaal vanglas. Tema matmispaik on siiani teadmata. Kindrali sünnikohas Viiratsi vallas endise Raba elumaja asmel rajati 23.mail 1937.aastal monument ja park. Kommunistid purustasid tähise 1940.aastal. Viljandimaa Muinsuskaitse Ühendus taastas nii allee kui ka monumendi 1990.aastal.
Johan Laidoneri ratsamonument avati Mõisamäel 22.juunil 2004.aastal. Eesti Vabadussõja vägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri auks püstitatud ratsamonument on esimene ja seni ainuke omataoline Eestis.
Laidoner sündis Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus 12. veebruaril 1884.aastal. 1940.aasta juulis küüditati Laidoner Venemaale. Lõpetas 1912.aastal Peterburi sõjaväeakadeemia. Oli 1918-20, 1924-25, 1934-40 Eesti vägede ülemjuhataja ;.Teenete eest Eesti riigi loomisel ja ülesehitamisel valis Viljandi linnavolikogu kindralleitnant Laidoneri 12.veebruaril 1934.aastal Viljandi linna esimeseks aukodanikuks. 12. märts 1934 tegi koos Konstantin Pätsiga sõjaväe abil fašistliku riigipöörde. Kindral Laidoner suri 13.märtsil 1953.aastal Venemaal vanglas. Tema matmispaik on siiani teadmata. Kindrali sünnikohas Viiratsi vallas endise Raba elumaja asmel rajati 23.mail 1937.aastal monument ja park. Kommunistid purustasid tähise 1940.aastal. Viljandimaa Muinsuskaitse Ühendus taastas nii allee kui ka monumendi 1990.aastal.
Skulptuuri geograafilised koordinaadid on 58° 21' 41" N, 25°35'42" E
Author of this statue is Terje Ojaver, who graduated Estonian Academy of Arts in 1985, since then she has worked as freelance artist.
The monument to General Johan Laidoner in Viljandi was olened on 22 June in 2004.
The monument to General Johan Laidoner in Viljandi was olened on 22 June in 2004.
Laidoner was born on 12 February 1884 at Raba, in Viiratsi Parish, Viljandi County. In 1912 he graduated Nikolai Military Academy in St. Peterburg. He was a commander of the Estonian divisjon 1918-20, 1924-25, 1934-40. In 1934 the town council of Viljandi named Laidoner the first honorary citizen of Viljandi and the former marketplace was renamed Kindral Laidoner Square. In 1940 he was deported with his wife to the Soviet Union. General Johan Laidoner died on 13 March 1953 in the Vladimir prison in Russia. The location of his grave in unknown.
The sculpture's geographical coordinates are: 58° 21' 41" N, 25°35'42" E
Allikad:
http://entsyklopeedia.ee/meedia/laidoner_johan1/nene4_page_0367
http://et.wikipedia.org/wiki/Terje_Ojaver
Teabetahvel monumendi juures
Pildi autor Brita Siimon
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar